Mul on vist väike jetlag.. ei saanud öösel
üldse magada, aga asi võib olla ka selles külalistemajas. Homme üritan oma
õigesse elukohta ümber kolida.
Täna otsustasin hommikul üksinda Petronase
tornide juurde minna, kuna nägin seal eile šopingukohti ja soovisin osta
igapäevast korralikku käekotti. Loomulikult eksisin ma ära, kuid tänu sellele
jõudsin hoopis Kuala Lumpuri Times Square'i, kus oli väga palju
kaubanduskeskuseid. Sain käekoti, Starbucksi kohvi ja odavat aga head sushit ka
:)
Seejärel oli aeg suunduda ülikooli poole,
kus sain kokku teiste vahetustudengitega ja meie juhendajatega, kellega käisime
Orang Asli muuseumis ja Batu koobastes. Nägime veidi paremini Kuala Lumpuri
tavapärast ilma - õnneks olime kõva vihmasaju ajal muuseumis. Batu koobas oli
loomulikult põnevam kui muuseum. Trepiastmeid oli küll ehk veidi liiga palju,
kuid seltsiks olid tavapärased tuvid, toredad ahvid, aga ka kuked.
Tutvusin küll mitmete uute inimestega,
kuid ega meid vahetusüliõpilasi siin UniKL-is vist väga palju ole. KL-s
tagasiolles läksime portugaallasega ja sakslastega sööma minu praeguse elukoha
kõrvale. Ise poleks ma sinna vist sisse astunud, sest see piirkond siin ei
tundu kõige kenam. Praegu olen nimelt sellises piirkonnas nagu Kampung Baru,
mis jääb ülikoolile väga lähedale ja on selles mõttes hea. Samas hoiatas eile
mind üks ülikooli töötaja, et peale kümmet õhtul ei tohiks ma külalistemaja
ette jäävas piirkonnas üksi liikuda. See andis ka korraliku tõuke siit
võimalikult kiiresti ära kolida. Aga kui tulla toidu juurde tagasi, oli
sakslastel õigus, kui kiitsid seda taevani. See oli tõesti väga hea ja
oluliselt odavam kui kesklinnas. Pärast käisime veel itaallastega Petronase
tornide all olevas kaubanduskeskuses ja tegime ka veidi pilte. Kui koju
kõndides tee tarakanidest/prussakatest, rottidest ja kassidest kubises, pani see
korra mõtlema eelnevalt söödud toidu kvaliteedile. Aga oma südamerahu huvides
võiks sellele vist mitte mõelda.
Enne siiatulekut kuulsin mitmeid inimesi
rääkimas Malaisia inimeste sõbralikkusest. Söögikohas sain selle kohta
suurepärase tõestuse. Sealne restoraniomanik vms (Uncle Dean) tuli kohe meie
seltskonna juurde lauda meie tellimusi võtma ja selgitama mida miski tähendab
(kuna menüü oli ainult Malaikeelne). Aga lisaks sellele tahtis ta olla kindel,
et talle jääks meelde meie kõigi päritolu ja meie nimed. Kui ütlesin, et olen
Eestist pärit, meenutas ta kohe seda Eesti modelli, kelle kohta oli
kuulnud/lugenud. See mees tundus olevat väga haritud ja laia silmaringiga,
kuigi välimuse järgi poleks osanud seda küll ette näha. Eriti põnevaks läks asi
siis, kui ta hakkas rääkima sellest, et ta on hingeotsija (soul searcher) ja
väitis, et näeb meie hinge. Ei tea, kui palju tema sõnadest täppi läksid, aga
mingi osa kindlasti.
Selenoloogia huvilistele - kuu on tõesti
teistpidi siin, aga pilti ei ole. Peate ise siia vaatama tulema.
Ja mõned pildid siis ka:
Minu ülikool
Orang Asli inimesed
Kuulsad Batu koopad
Nagu näha, oli trepiastmeid tõesti palju.
Ahvike sööb kookost
Ahvibeebid mängivad
Selle soul`i tüübi juurde pead sina tagasi minema ja rohkem uurima. Mida ta sinu kohta näeb, ah? :)
VastaKustuta