Kalendri abil arvutusi tehes sain aru, et olen siin juba sada päeva olnud. Päris kaua.. samas üle poole on veel ees :)
Vahepeal ma eriti kaugel käinud ei ole - tegin vaid tutvust ühe KL lähedal asuva džungli/metsa/pargiga, mis oli mõnus looduslik vaheldus siinsele linnaelule.
Eelmisel nädalal toimus lõpuks kauaoodatud rahvusvaheline õhtusöök ülikoolis.
Esialgu oli planeeritud, et peaksime igaüks kodumaiseid sööke valmistama, kuid lõpuks see muutus ning otsustati, et peaksime hoopis oma traditsioone ja kultuuri teistele näitama. Itaallased lasid publikul arvata sõnu ristsõnal, mis oli täitsa tore ja humoorikas, kuna nad ise on väga naljakad. Lähis-Ida tudengid otsustasid rääkida Malaisia keeles, millest ma kahjuks aru ei saanud, seega jäid naljad natuke selgusetuks. Sakslased tegid ettekande oma traditsioonidest ning laulsid hümni.
Prantslased laulsid koos prantsusekeelset laulu, mille sõnu nad ei täpselt ei teadnud.. ja seejärel riigihümni ka. Portugaallane näitas naljavõtmes videot Portugali kohta ja Korea tüdrukud tantsisid PSY järgi :)
Mina otsustasin ka sissejuhatuseks näidata lühikest videot Eesti kohta ning seejärel võtsin julguse kokku ja laulsin.. koorilaulu.. koos võimsa laulupeo ühendkooriga (video abil). Idee oli vist hea, aga teostus oleks võinud palju parem olla, kui mul oleks olnud mingigi koht, kus eelnevalt harjutada.
Kuna olin teistsugune kui tavaliselt, tahtsid kõik kohe pilti teha :)
Lõpus nägime ka Malaisia traditsioonilisi tantse.
Ja saime ka ise tantsida.
Õnneks sain peale seda toredat aga natuke stressirohket üritust andekate koorilauljate proovi kuulata-vaadata.
Tulevase superstaariga..
..ja imelise Anis'ga.
Palju selfiesid... peaksin ka nende tegemise oskuse ära õppima lõpuks.
Järgmisel päeval käisin nende imetoredate neiudega karaokes.
Ja seejärel sain võimaluse Anis'e perekonnaga tutvuda, mis oli loomulikult suurepärane. See malaislaste sõbralikkus, mille kohta juba ammu kuulsin, ei ole üldse mitte liialdus. Käisime kõik koos ühe õe bowlingu võistlusele kaasa elamas ning seejärel mängisime koos piljardit ja juba taheti teha plaane järgmiseks nädalavahetuseks :)
Ja eile kasutasin lõpuks ära võimaluse näha seda suurt linna KL Tornist.
Kahjuks ei olnud ilm parim ja pääsesime oma odavate piletitega vaid akendega vaateplatvormile.
See oli nüüd juba kaks nädalat tagasi, kui minuni jõudsid kaks toredat pakki - üks emalt Eestist ja teine TTÜ poolt, saadetud Vietnamist. Tegid mind kohe väga rõõmsaks.
Vahepeal teevad mind rõõmsaks ka üliuhked jõulukaunistused erinevates kaubanduskeskustes.
Farinaga
Veidi üle nädala tagasi korraldasime teiste vahetustudengitega viimaks ühe peo - ühtaegu rõõmsa ja kurva. Nimelt pidasime Andy sünnipäeva. Samas oli see omamoodi lahkumispidu kolmele sakslasele (Max, Philipp ja Simon), kes on hetkel reisimas Austraalias ja Uus-Meremaal, kuid tulevad jaanuaris üheks nädalaks veel Kuala Lumpuri tagasi. Seejärel on minek tagasi Saksamaale.
Ezzam, mina, Max ja Alex
