Tänast päeva alustasin dokumentaalfilmiga Malaisia kohta, mis rääkis pigem idakaldast ja oli seetõttu päris huvitav. Muidu oli selline üleüldine uimerdamise ja asjade ajamise päev.
Õhtu poole suutsin end lõpuks kokku võtta ja selle kolimise ära teha. Rahvusvahelise osakonna töötaja tuli ise appi ja sõidutas mu uude elukohta. Hetkel tundub koht normaalne ja päris hea tunne oli asjad lõpuks lahti pakkida. Külalistemajas olin küll 14ndal korrusel ja nüüd 10ndal, seega on see justkui downgrade, aga ega väga vahet pole. Minu "korteris" on siis neli eraldi magamistuba, millest üks on hetkel tühi. Seega on mul kaks korterikaaslast. Ühega neist tutvusin korraks - tegemist on Iraanist pärit noormehega, kelle nime ma loomulikult enam ei mäleta. Siin olen ma nende nimede meeldejätmisega ikka väga kehv. Eurooplaste puhul on veidi kergem, aga Aasia inimestega on väga keeruline.
Kolimisel oli portugali noormees ka abiks ja kuna teadsime, et Itaalia poisid elavad ka siinsamas, otsustasime neile külla minna. Uks avati meile väga sõbralikult ühe Jeemeni noormehe poolt. Itaallasi küll kodus polnud, sest nad peavad juba loengutes käima, kuid sellegipoolest jäime kahe Jeemeni poisiga jutustama. Meile anti maitsta ka Jeemenis valmistatud mett, mis, pean kahetsusega mainima, maitses Eesti omast paremini.
Pildike mu uuest toast ka:
Ja nüüd tutvusin teiste korterikaaslastega ka - kaks Iraani poissi veel. Väga loogiline kooslus - kolm iraanlast ja üks eestlane :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar