Kuidas religioon siinset elu mõjutab?
Olen siin olles mõistnud, et Eesti on tõesti üks kõige vähem religioonne riik maailmas. Siin on asjalood muidugi hoopis teisiti - suurem osa inimesed on moslemid, kuid leidub ka kõike muud (eelkõige hiinlaste ja indialaste usundid). Esimestel päevadel sain aru, et olen siin üks vähestest, kellel religioon nii-öelda puudub.
Igatahes.. miks mul tuli üleüldse mõte sellel teemal kirjutada? Esiteks seepärast, et sain peale eelmist postitust ühelt blogilugejalt natuke häid soovitusi. Teisena mõjutas mind aga hetkel kestev loeng. Täna teevad tudengid presentatsioone ning teist presentatsiooni segas alguses tavapärane "palvelaulu" teavitus kellegi (arvatavasti õppejõu) telefonist ning seejärel ametlik laul ülikooli kõlaritest. Kuulasime siis palveaega teavitava laulu ära ja seejärel sai neiu oma presentatsiooniga jätkata. See on igapäevane asi, millega olen tasapisi juba ära harjunud. Loomulikult tähendab see, et kolmetunnise loengu ajal on täiesti normaalne teha 20-40-minutine paus, et kõik jõuaksid palvetamas käia ja ehk ka õhtust süüa. Ehk siis loenguid mõjutab see kõik olulisel määral.
Üldiselt olen islami teemadel üritanud iseennast harida ja seetõttu rääkinud mitmete inimestega. Tuleb välja, et üldiselt ollakse Malaisias religiooni koha pealt päris ranged. Tüdrukud on kaetud pealaest jalatallani ja pearätiku "hijab" kandmine on loomulik. Aga on ka erandeid, kes on otsustanud salli mitte kanda. Pakistani tüdrukute arust on olukord Pakistanis veidi vabam. Kindlasti sõltub see oluliselt perekonnast, aga nii palju kui kuulnud olen, antakse seal tüdrukutele vabadus ise otsustada.
Islamile kohaselt ei tohi naised ja mehed üksteist puudutada.. ja see tähendab, et ka käe surumine on keelatud. Loomulikult olen nii mina kui ka teised vahetustudengid (mehed) seepärast piinlikku olukorda sattunud. Minul juhtus esimene kord Kuala Terengganus ühes mošees, kus ulatasin oma käe mošees töötavatele poistele, mille peale poisid kohe eemale tõmbusid ja isegi naerma hakkasid. Edaspidi olen hoidunud ise oma käe ulatamisest ja ootan teise poole reaktsiooni, sest mõned ei suhtu sellesse keeldu nii tõsiselt ja siiski suruvad kätt.
Jätan siinkohal selle postituse pooleli, kuid järgmine kord on kirjutada veel paljust. Näiteks on meile tavapäraste WC-de kõrval populaarsed ka teistsugused WC-d - eelkõige mošeedes, aga ka ülikoolis ja mujalgi. Neid erinevusi võite aga ise siia avastama tulla ;)
Islamile kohaselt ei tohi naised ja mehed üksteist puudutada.. ja see tähendab, et ka käe surumine on keelatud. Loomulikult olen nii mina kui ka teised vahetustudengid (mehed) seepärast piinlikku olukorda sattunud. Minul juhtus esimene kord Kuala Terengganus ühes mošees, kus ulatasin oma käe mošees töötavatele poistele, mille peale poisid kohe eemale tõmbusid ja isegi naerma hakkasid. Edaspidi olen hoidunud ise oma käe ulatamisest ja ootan teise poole reaktsiooni, sest mõned ei suhtu sellesse keeldu nii tõsiselt ja siiski suruvad kätt.
Jätan siinkohal selle postituse pooleli, kuid järgmine kord on kirjutada veel paljust. Näiteks on meile tavapäraste WC-de kõrval populaarsed ka teistsugused WC-d - eelkõige mošeedes, aga ka ülikoolis ja mujalgi. Neid erinevusi võite aga ise siia avastama tulla ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar