Järjekordne puhkus on läbi saanud. Kuna enne eksameid oli üks vaba nädal otsustasime Saksa poistega Vietnamisse minna. Patrick ja Severin läksid kaks päeva varem ning mina liitusin Stefaniga hiljem, kuna meil olid loengud. Kaks päeva ja ühe öö veetsime Hanois uudistades ja järgnevaid päevi planeerides.
Käisime Kirjanduse muuseumis, mis oli tegelikult üks suur aed muuseumi ja templi laadsete hoonetega.
Seejärel oli meil plaan minna Ho Chi Minh'i mausoleumi, kuid sattusime hoopis muuseumisse, mis ei olnud külastust väärt. Hoone oli hiigelsuur, kuid pooltühi ning informtsiooni oli väga vähe, mistõttu ei mõistnud me, mille kohta see muuseum täpselt oli.
Hiljem käisime kohalikul turul ning õhtul jõudsime ka ööturule, mis oli väga rahvarohke ja massivne.
Juba esimesel päeval olime positiivselt üllatunud Vietnami toidust. Proovisime nii mõndagi väga maitsvat:
Järgmisel päeval jõudsime lõpuks mausoleumi ka ning nägime koos paljude kohalike ning teiste turistidega Ho Chi Minh'i ära. See oli üks kummaline kogemus, kuid ka väga huvitav. Kahjuks pilte sellest hiiglapikast järjekorrast ei ole ning siseruumis ei tohtinud üldse pilte teha, mistõttu seda ma näidata ei saa. Aga igatahes oli näha, et Ho Chi Minh on endiselt inimestele väga oluline. Seda on näha ka nende rahatähtedel, millest igaühte kaunistab tema nägu.
Õhtu poole saime kokku Patricku ja Severiniga. Peale mõningaid suuri probleeme alustasime rongisõitu Hanoist Sapasse. Rongisõit eraldi kupees oli uus kogemus meie kõigi jaoks ja tegi reisi palju põnevamaks.
Hommikul võeti meid Sapas väga sõbralikult vastu. Peale hommikusööki mõnusas hotellis tutvusime oma kohaliku giidiga, kellega kahepäevast trekkimist alustasime. Esimesel päeval läbisime imelise teekonna läbi paari väikse küla mägede ja riisipõlluterrasside vahel koos paari kohaliku naisega. Õhtuks jõudsime oma kodumajutusse. Kuna õhtune programm nägi ette väikest kokanduskursust alustasime aias taimede korjamisega. Seejärel pandi poisid tööle (mina tegelesin poiste tegevuse filmimisega) - taimi ettevalmistama, juurvilju koorima ja lõikuma jms. Seejärel saime kõik koos kevadrulle rullida. Põhimõtteliselt valmistasime koos erinevaid toite ja seejärel õhtustasime koos kohaliku pere ja meie giidiga. Õhtusöögile järgnes mõnus jalamassaaž meie toreda perenaise ja peremehe poolt :)
Järgmisel päeval kohtusime jälle oma giidiga, kellega jätkasime trekkimist. Läbisime jälle paar külakest. Teine päev oli mingil määral veidi halvem - päikest nägime oluliselt vähem ning teisi turiste oli palju rohkem. Peale öist vihmasadu oli meie rada päris libe ja mina oma sobimatute jalanõudega ja põlveprobleemidega loomulikult kukkusin... õnneks mitte pühvlišokolaadi sisse. Pärastlõunaks jõudsime hotelli tagasi. Pärast värskendust otsustasime väikse linnakese peal ringi uudistada.
Viimasel päeval Sapas rentisime rollerid, et minna koskesid vaatama. Käisime kahe suure kose juures ja lisaks jõudsime mägedes ühe kõige kaunima kohani, mida Vietnamis üldse nägime.
Hiljem, kui Severin ja Patrick mäkke ronima läksid, leidsime Stefaniga ühe väikse juuksurisalongi, kus sain lõpuks juuksed lõigatud. Peale õhtusööki hotellis läksime ööbussiga tagasi Hanoisse.
Hanoisse jõudsime kella 4-5 ajal hommikul. Õnneks saime Stefaniga Severini ja Patricku hotellis veidi end värskendada, misjärel liikusime oma Halong Bay tuurile. Alguses tundus, et meie tuuri seltskond on kuidagi väike, aga kokkuvõttes oli see seltskond lihtsalt ideaalne :) Kõigepealt liikusime bussiga Halong Bay juurde, seejärel kohalikule praamile ning siis jõudsime oma kruiisile. Esimesel päeval kruiisitasime terve Halong Bay saarte vahel.
Tegime vahepeal peatusi ujumiseks ja kajakiga sõitmiseks. Koopad olid imelised ja millimallikad olid hiigelsuured. Õhtuks jõudsime oma privaatsaarele, kus jagati meid tubadesse. Mina jagasin tuba Stefani ja kahe Portugali neiuga. Meie seltskonda kuulusid ka üks tore Iiri paarikene ja üks Austraalia poiss, kellelt kuulsime nii palju reisijutte. Kõik tulid töölt ära ja otsustasid kuudeviisi reisida. Mingis mõttes tekitas see isu sama teha, aga selline reisimine tundub ikka veidi stressirohke. Vähemalt sai neilt palju ideid mu järgmiseks reisiks.
Järgmisel päeval otsustasime oma seltskonnaga minna paadiga suurele saarele ja seal rolleritega ringi sõita. Plaan oli jõuda ka rahvusparki, aga jõudsime sinna nii hilja, et palju midagi teha ei jõudnud. Selle asemel käisime hoopis ühes imelises hiigelsuures koopas (millest unustasin totaalselt pilti teha). Hiljem sõitsime rolleritega mere ääres kuni jõudsime tagasi oma paadile, millega saime oma privaatsaarele.
Viimasel päeval pidime saarelt lahkuma. Kuna suurema osa jaoks oli see viimane päev Vietnamis, otsustasime õhtul koos õhtustada ja seejärel ka natuke pidutseda. Väga tore õhtu venis päris pikaks ja hostelis saime magada vaid tunnikese enne, kui takso meid üles korjas ja lennujaama viis. Olime natuke pahased, et nii eelmine õhtu nii kaua väljas olime, kuna pidime mõlemad eksamiteks õppima, aga samas olime rõõmsad, et Vietnami reis nii ülevate emotsioonidega lõppes.
Üritasime suurde katedraali sisse pääseda, mis kahjuks ebaõnnestus.
Käisime Kirjanduse muuseumis, mis oli tegelikult üks suur aed muuseumi ja templi laadsete hoonetega.
Seejärel oli meil plaan minna Ho Chi Minh'i mausoleumi, kuid sattusime hoopis muuseumisse, mis ei olnud külastust väärt. Hoone oli hiigelsuur, kuid pooltühi ning informtsiooni oli väga vähe, mistõttu ei mõistnud me, mille kohta see muuseum täpselt oli.
Ho Chi Minh Mausoleum
Hiljem käisime kohalikul turul ning õhtul jõudsime ka ööturule, mis oli väga rahvarohke ja massivne.
Juba esimesel päeval olime positiivselt üllatunud Vietnami toidust. Proovisime nii mõndagi väga maitsvat:
Õhtu poole saime kokku Patricku ja Severiniga. Peale mõningaid suuri probleeme alustasime rongisõitu Hanoist Sapasse. Rongisõit eraldi kupees oli uus kogemus meie kõigi jaoks ja tegi reisi palju põnevamaks.
Kohalik poisike mängis hiirtega..
..ja kohalikud naised tantsisid.
Stefanit ümbritsesid väikesed tüdrukud käepaeltega.
Korjame õhtusööki..
..ja seejärel valmistasime sööki..
..ning siis asusime perega koos sööma.
Õhtu lõppes massaažiga.
Nii transporditakse asju..
Ööbuss
Hanoisse jõudsime kella 4-5 ajal hommikul. Õnneks saime Stefaniga Severini ja Patricku hotellis veidi end värskendada, misjärel liikusime oma Halong Bay tuurile. Alguses tundus, et meie tuuri seltskond on kuidagi väike, aga kokkuvõttes oli see seltskond lihtsalt ideaalne :) Kõigepealt liikusime bussiga Halong Bay juurde, seejärel kohalikule praamile ning siis jõudsime oma kruiisile. Esimesel päeval kruiisitasime terve Halong Bay saarte vahel.
Järgmisel päeval otsustasime oma seltskonnaga minna paadiga suurele saarele ja seal rolleritega ringi sõita. Plaan oli jõuda ka rahvusparki, aga jõudsime sinna nii hilja, et palju midagi teha ei jõudnud. Selle asemel käisime hoopis ühes imelises hiigelsuures koopas (millest unustasin totaalselt pilti teha). Hiljem sõitsime rolleritega mere ääres kuni jõudsime tagasi oma paadile, millega saime oma privaatsaarele.
Meie rõdu
Viimasel päeval pidime saarelt lahkuma. Kuna suurema osa jaoks oli see viimane päev Vietnamis, otsustasime õhtul koos õhtustada ja seejärel ka natuke pidutseda. Väga tore õhtu venis päris pikaks ja hostelis saime magada vaid tunnikese enne, kui takso meid üles korjas ja lennujaama viis. Olime natuke pahased, et nii eelmine õhtu nii kaua väljas olime, kuna pidime mõlemad eksamiteks õppima, aga samas olime rõõmsad, et Vietnami reis nii ülevate emotsioonidega lõppes.
Õnnelikud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar