9. märts 2015

Saja üheksakümnes päev

Sõbrad, peod ja pulmad - lisaks ülikoolile võtavad need sõnad kokku viimased kümme päeva, mis on olnud suurepärased.

27nda veebruari õhtu George'i, kahe saksa tüdrukuga ja teiste toredate inimestega

Veebruari lõpu-märtsi alguse nädalavahetusel olin Kuala Lumpuris erinevate sõpradega. Laupäeva veetsin malai tüdrukutega, kellega käisime Escape Room's. Escape Room on siinne huvitav meelelahutuslik asi, kus sõbrad peavad koos töötama ja ülesandeid lahendama eesmärgiga eelnevalt valitud ruumist välja pääseda. Seda on veidi raske kirjeldada, aga igatahes oli see huvitav, kuigi malai tüdrukud kippusid ainult malai keeles rääkima. Pühapäeval saatusin jälle Escape Room'i aga seekord oma korterikaaslase ja muude sõpradega. Õnneks oli seekord meie suhtluskeeleks inglise keel, mis tegi selle kogemuse palju paremaks. Hiljem käisime ka bowlingus enne, kui kõik pidid muid toimetusi tegema. Mina sattusin aga ühe uue sõbraga - Austraaliast pärit hiinlasega - ja tema siinsete sõpradega õhtusöögile. See oli üks huvitav hiinapärane õhtusöök. Kuna oli ju veel hiina uus aasta, sain väga põneva traditsioonilise kogemuse. Olen siin suhelnud kohalike malaide ja indialastega, aga hiinlastega polnud senini veel kokku puutunud, mistõttu olin väga rahul.
Nädala sees pidin loomulikult ülikoolis käima. Käisin näiteks oma esimeses prantsuse keele loengus. Aga loomulikult jäi aega ka kõigeks muuks. Esmaspäeval lahkus Malaisiast Gabriele, kolmapäeval Frank ja neljapäeval Andy.. nüüd ongi kõik eelmise semestri vahetustudengid läinud. Loomulikult pidin veel kõigiga kokku saama. Andy otsustas enda viimasel õhtul enda juures väikse kogunemise teha. Peale ülikooli liitusime nii mina kui ka uued vahetustudengid. Hiljem läksime kõik koos oma suure grupiga ka linna peale, millest kujunes väga lõbus õhtu :)
Neljapäeval loengus nägin viimaks ära õppejõu, kelle kohta olin igasugu jutte kuulnud, pidavat olema kõige karmim õppejõud üldse. Tegelikult ei tundunud ta üldse nii jube, vaid lihtsalt tark ja omamoodi huumoriga. Võimalik, et mind aitasid ka eelnevad teadmised ja jäin talle seepärast heaga silma. Minu nimi - Kadri - aga ei tahtnud tal meelde jääda, mistõttu kutsub ta mind nüüd KL-iks.
Reede hommik algas tüdrukute šopinguga - läksin uue vahetustudengi Alessandra ja rahvusvahelise osakonna neiude Chiara ja Amiraga otsima järgmiseks päevaks Malaisia traditsioonilisi riideid. Pärastlõunal läksin aga korterikaaslased Faridi ning saksa poiste Severini, Patricku ja Stefaniga Help ülikooli, kus Khadija õpib. Ta oli üks Holi Festivali organiseerijatest ja kutsus meid seetõttu sinna. Minu jaoks oli see esimene Holi festival ja igatahes oli see väga tore, aga järgmine kord oskan kindlasti paremini ette valmistada end selleks.


Olime õnnelikud, kui Red Bulli auto meid külastas.

Metroos mängisime vampiire.

Pärast paari pesu saime veidi puhtamaks ja siis läksin Severini ja Patrickuga väiksele õhtusöögile, mille järel saime keskööl Severinile sünnipäevalaulu laulda. See õhtu aga pidime päris varakult lõpetama, et järgmisel hommikul värske olla.
Laupäeval läksime rahvusvahelise osakonna neiu Hamin'i pulma. Reedel oli registreerimine juba ära, kuid laupäeval oli pruudi pere korraldatud pidu, kuhu meie kutsutud olime. Nagu malai pulmadele kohane, sõitsime kaks tundi sinna, sõime natukene ja tegime pilte ning seejärel sõitsime tagasi. Tagasiteel tegime väikese peatuse, et veel Severinile sünnipäevalaulu laulda.




Pruutpaariga

Õhtul pidasime Severini sünnipäeva korralikumalt. Stefan jäi kahjuks peale pulmast naasmist haigeks, seega ei liitunud ta minu, Patricku ja Severiniga, küll aga tuli Farina meiega õhtustama ja aega veetma :) Olime küll eelmisest õhtust ja pulmaskäigust väsinud, aga imekombel leidsime kõik piisavalt energiat, et peale õhtusööki ka pidutseda ja järjekordselt oli üks imetore õhtu.
Täna on juba esmaspäev ja pean ülikoolile keskenduma, sest juba homme on Laura, Elise, Kadri ja Maris siin ning kogu mu vaba aeg möödub nendega koos :) Endiselt ei mõista ma, kuhu need kuud on kadunud. Tundub justkui oleks see olnud eile, kui ütlesin neile Tallinna lennujaamas "Tsau".  Ja nüüd on nad juba siin. Järgnevad kaks nädalat on kindlasti veel imelisemad kui eelmine.. ei jõua ära oodata :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar