Saja kahekümne neljas päev

Täna on 2015. aasta teine päev, seega - Head uut aastat!

Vahepeal on siis möödunud jõulud ja aastavahetus. Jõulunädal oli ülikoolis mõeldud eksamiteks valmistumiseks. Selle asemel võtsin aga ette Taimaa reisi, millest nüüd veidi pikemalt kirjutan.

Esimesed päevad veetsin Krabis, täpsemalt Aonang Beach'il. Hostelis tutvusin toreda soome ja hiina tüdrukuga, kellega käisime elevandiga sõitmas.

Järgmisel päeval jõudis ka Andy lõpuks kohale. Laenutasime rolleri, et leida paremaid randu, kuid kahjuks pidime pettuma - oleme vist harjunud juba imeliste randadega siin Malaisias ja sealsed ei olnud ligilähedasedki. Küll aga käisime ka Krabi linnas - ühes templis ja populaarsel turul.

Hostelis tutvusin, üllatus-üllatus, ühe kaas-eestlasega. Esimene eestlane, keda nägin üle nelja kuu. Sain aru, et eesti keeles rääkimine Skype'i vahendusel ja päriselus on kaks väga erinevat asja. Alguses oli rääkimine väga keeruline.
Jõululaupäeva hommikul kohtusime Pauline'iga ja läksime väiksele reisile, mille olime juba eelnevalt borneerinud. Kõige pealt liikusime Phi Phi Don saarele, kust algas meie reis Phi Phi Ley saarele ehk Maya Bay'le, mis on tuntud filmist "The Beach". Enne rannale liikumist käisime natukene snorgeldamas ning siis saime seda imelist saart avastada.

Väikse saare teisel pool oli selline vaade ning väga palju väikseid krabisid, kes kõndimist segasid.

Kuna käes oli juba õhtu, lahkusid päeval tulnud turistid saarelt ning saarele jäi vaid meie grupp (50 in). Korraldajad hoolitsesid meie eest väga hästi - meisterdasid liivast jõulukuuse, kaunistasid meie laagriplatsi jõuludele vastavalt, valmistasid söögid. Ka meelelahutuse eest kanti hoolt - meie niiöelda õhtujuht võttis üks hetk kitarri välja ja ühine laulmine jõulukuuse ümber võis alata.

Teistmoodi Jõuluõhtu

Hilisõhtul läksime kõik koos ka ujuma, mis oli vist reisi üks erilisemaid hetki. Vees olev plankton tegi selle kogemuse kõige imelisemaks. Plankton sädeles vees ja oli selle paradiisisaare jaoks justkui kirss tordil.

Hommikul ärkasime rannal. Pildil on Pauline.

Plaanisime selliseid jõulukaarte saata, aga kahjuks jäi see nüüd väga hiljaks.

Peale pikka hommikust fotosessiooni algas tagasisõit Phi Phi Don saarele. Enne tegime aga väikese snorgeldamise ja kajakiga sõitmise peatuse ühe väikese ahviranna läheduses.

Esimesel jõululaupäeval otsustasime muuta esialgset plaani Phuketi minna ja läksime selle asemel hoopis Koh Lantale. Esimesel päeval aga suurt midagi teha ei jõudnud - ilm oli vihmane ja jõudsime endale vaid elukoha leida. Natukene veetsime aega ka lähedal asuval rannal, aga see oli väga turistirohke koht.

Teisel päeval rentisime jälle rollerid ja läksime ise saart avastama. Käisime mõnusa kose ääres ja kaljukoopas, veetsime aega mõnusal rannal ja läksime avastama ka saare idakallast, kus asus nii-öelda vanalinn. Õhtul otsustasime tõelist Tai toitu proovida. Olime seda reisi jooksul ka enne teinud, aga Koh Lantal olime sattunud nii turistirohkesse kohta, kus kohalikku toitu õigesti väga teha ei tahetud. Seletasime siis ettekandjale, et soovime oma toite õigetmoodi, ikka vürtsikana. Pärast pidime seda natuke kahetsema, kuna toidud olid liiga vürtsikad. Pärast kahetsesime kõik seda mingil määral, kuigi olime uhked, et saime nii vürtsika toiduga hakkama :D

Kolmandal päeval tahtsime esialgu kajakid rentida ja nendega paar tundi ringi sõita. Aeg liikus hommikul aga nii kiiresti, et midagi asjalikku enam kajakkidega teha poleks saanud. Selle asemel rentisime pika-saba-paadi (longtail boat), mis viis meid imeliste kaljusaarte juurde. Saime saarekeste vahel mõnusas vees ujuda. Seejärel viisid paadijuhid meid kaljukoopasse, kus oleksime kuivema ilma korral saanud üles kaljule ronida. Kahjuks oli aga tee sinna antud juhul liiga libe. Ja viimane peatuspaik oli mangroovimetsa juures, kus väga paljud ahvid jälle sõbrutseda soovisid.

  

Sellised nägid välja meie ujumiskoht ja kaljukoopa sissepääs.

Mõned uued sõbrad istusid mu õlal..

..ja teised mu põlvedel.

Viimase õhtu puhul läksime Long Beach'i rannarestorani pitsat sööma, kuna Pauline oli sellest mitu päeva juba unistanud. Sain viimasel õhtul kokku ka Elise tädiga, kes oli perega samal saarel puhkamas. Elise saatis mulle väga armsa jõulukingi kõige hea ja kodumaisega.
Järgmisel hommikul lahkus kõigepealt Andy oma sukeldumispäevale. Seejärel alustasime Pauline'iga paaritunnist retke minivan'iga - mina läksin lennujaama ja tema jätkas oma Taimaa reisi.

Kokkuvõttes - Taimaa oli imeline. Tai inimesed on ülimalt sõbralikud ja sellest erinevusest siinsete inimestega sain aru kohe, kui olin tagasi jõudnud siinsesse bussi/metroojaama. Kindlasti tahan Taimaad veel avastama minna, et näha veel enam seda kultuuri ja kohalikke inimesi, kuna antud juhul tegin tutvust vaid kõige turistirohkemate kohtadega.

Reisilt olin tagasi paar päeva enne aasta lõppu ning aastavahetuse veetsin Kuala Lumpuris. Aastavahetuse ööl kohtusin esimest korda eestlastega Malaisias. Sain jälle natuke eesti keelt praktiseerida, aga see läks veel hullemini kui Taimaal. Peale selle, et ma ei näe eestlase moodi välja, ütlesid nad, et mul on ka tugev aktsent. Üks proovis minuga isegi vene keeles rääkida, kuna mul olevat vene aktsent. Ma loodan, et jaanuarikuu jooksul saan sellest aktsendist lahti, teades, kui palju ma eestlastega peagi kokku puutun :)